Suitsupääsuke on alates 26. septembrist 1962. a. Eesti rahvuslind. Seepärast peaksime seda lindu ka lähemalt tundma õppima.
Suitsupääsukese pikkus on umbes 19 - 20 cm.
Kaal umbes 19 - 20 g.
Siidilind on läikivmusta seljasulestikuga, alapool valge, kurgualune punakaspruun, sügavalt harkis saba ja mustade jalgadega.
Kõik pääsukesed on väga head lendajad, lend kiire, suurema osa ajast veedavad nad õhus. Jalad on neil lühikesed ja nõrgad, maapinnal kõndimiseks vähe kohased.
Nokk on lühike ja lame, sobib hästi lendavate putukate tabamiseksSuitsupääsuke on meie pääsukestest kõige osavam lennumeister ja ka kõige kiirem lendaja.
Vihma eel käib suitsupääsukeste tee madallennul üle veepeegli, üle tiigi, üle järve, üle lompide, ka üle põllu, üle heinamaa. Nad püüavad madalale laskunud putukaid. Sellest ennustas vana põllumees vihma.
Napsates lennul kärbseid ja sääski, ei puutu suitsupääsuke kunagi, nagu teisedki pääsukesed, mesilasi ja herilasi.
Suuremal hulgal jõuab suitsupääsuke Eestisse mai alguses. Esimestena jõuavad kevadel tavaliselt kohale isaslinnud ja vanemad linnud enne nooremaid. Paarid moodustuvad tavaliselt alles kodus, pesapaigal. Oma pesapaigale on suitsupääsuke truu.
Suitsupääsuke ehitab oma pesa inimese elu- ja majapidamishoonetesse, peamiselt laepalgi või seinakarniisi külge. Pesa tehakse märjast mullast (mudast), mida linnud koguvad loikude ja teiste ajutiste veekogude äärest ning kannavad nokas kohale, teel ohtralt süljega niisutades.
Tavaliselt on suitsupääsukestel kaks pesakonda aastas. Esimeses pesakonnas on enamasti 4 - 6, teises 3 - 5 muna. Munad on valge taustaga, millel leiduvad hallid ja punakaspruunid tähnid ja laigud.
Suitsupääsukese pojad on alguses pimedad, alles neljandal või isegi viiendal päeval avanevad neil kitsad silmapilud. Kahe nädala vanuselt õpetatakse pojad juba lendama ja putukaid püüdma.
Pesast lahkuvad suitsupääsukese pojad täiesti lennuvõimelistena umbes 17. - 22. elupäeval. Suitsupääsukese toiduks on hästilendavad putukad: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad ja kiilid.
Septembris suureneb suitsupääsukeste arv mõnes parves tuhandeni. Majakatustele, telefonitraatidele ja –postidele kogunevad nüüd suured parved suitsupääsukesi. Algab lahkumine talvituspaikadesse.
Siis annab üks nende seast lendutõusmisega märku. Parv tõuseb kisa ja sädistamisega lendu, ja mõne hetke pärast pole pääsukesi enam näha. Läksid!
Pääsukesed ruttavad Aafrikasse.
Vanim suitsupääsuke, kellest soomlased teate said, elas 3 aastat ja 11 kuud.
Käimas on ka pääsukeste teemaline fotokonkurss. Kui soovid osaleda, siis rohkem infot leiad SIIT.
VASTA KÜSIMUSTELE TEKSTI KOHTA KOMMENTAARIDESSE JA VÕIDA TORE ÜLLATUS!
1. Millal valiti Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke?
2. Missugune on suitsupääsukese saba?
3. Mida ennustas vana põllumees siis, kui pääsuke lendas hästi madalalt?
4. Missuguseid putukaid suitsupääsuke kindlasti ei söö?
5. Millest teeb suitsupääsuke pesa?
6. Millal avanevad pääsupoegade silmad?
7. Kuhu pääsukesed talveks lendavad?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar